 |
Oppesisu. Loiming teiste ainetega. Oppetegevused. • Arvu asukoht arvureas. Arvude vordlemine. Vorratuse mark. Korrutustabel 10-ni.
|
|
|
|
Oppesisu
Arengupsuhholoogia viitab olulisele muutusele lapse uheksanda eluaasta paiku. Tema side maailmaga
muutub distantseeritumaks. Nuud saab voimalikuks nelja pohitehte abstraktne kasitlemine.
• Arvuruum kuni 1100-ni. Arvude ehitus kumnendsusteemis. Jargarv.
• Arvu asukoht arvureas. Arvude vordlemine. Vorratuse mark. Korrutustabel 10-ni.
Korrutustabeli pildiline kujutamine. Seadusparasused arvuridades. Seosed arvuridade
vahel. Paaris- ja paaritud arvud.
• Arvude kvaliteedid. Arvu tegurid. Kordarv ja algarv. Taiuslikud arvud. Liitmis-,
lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehte komponentide nimetused.
• Liitmise ja lahutamise ning korrutamise ja jagamise vahelised seosed. Korrutamise seos
liitmisega.
• Peastarvutamine 100 piires.
• Kahe tehtega tekstulesannete koostamine ja lahendamine. Aja mootmine. Kell. Kalender.
Aja mootuhikud.
Loiming teiste ainetega
Tulenevalt pohitunni ulesehitusest on iga matemaatikatunni osaks liikumismangud, rutmiharjutused ja
laulud, salmid voi ka pillimang. See loob tiheda seose muusikaopetuse, liikumise ja eesti keelega.
Pohitunni jutustamisosa, kus teises klassis raagitakse valme ja legende, seob matemaatikatunnid
religiooniopetuse ja eesti keele oppimisega. Vormijoonistamises tegeletakse teisel kooliaastal
geomeetriliste pohivormide kombinatsioonide ja ruumiliste peegeldustega. Eurutmilised
liikumisharjutused mooda sirg- ja koverjoont ning erinevaid geomeetrilisi kujundeid toetavad nende
geomeetriliste vormide ning nende osade oppimist matemaatikatunnis. Samuti on need tegevused
kasulikud ruumilise motlemise arendamisel. Ainevihiku kujundamisel loimitakse matemaatika oppimine
ka kunstiopetusega. Samuti ouesoppe tundides, kus tegeletakse looduslike vormide ja materjalidega.
Viimaste kasutamine toetab ka kasitooopetust.
3. klass
Oppetegevused
• Korrutustabeli harjutamine. Malu treenimine. Peastarvutamine. Maagiliste ruutude
lahendamine. Kirjalik arvutamine.
• Tekstulesannete koostamine ja lahendamine.
• Inimese kehaga seotud pikkusmootude kasutamine. Erinevate suuruste praktiline
mootmine, mootuhikute kasutamine, teisendamine.
• Mootmisega seotud tegevused (kupsetamine, toiduvalmistamine, poe mangimine, ruumi
plaani joonistamine jne).
• Matemaatilised mangud, nuputamisulesannete lahendamine.
Oppesisu
• Arvuruumi laiendamine 1 000 000-ni.
• Arvude ehitus kumnendsusteemis: jarguuhik, jarkarv, arvu esitamine jarkarvude ja
jarguuhikute kordsete summana.
• Mitmekohaliste arvude kirjalik liitmine ja lahutamine. Kirjalik korrutamine kahekohalise
arvuga. 0 ja 1 korrutamistehtes. Kirjalik jagamine uhekohalise jagajaga.
• Peastarvutamine 100 piires.
• Arvavaldis. Tehete jarjekord. Sulgude kasutamine. Korrutustabel. Ruutarvude rida 12-ni.
• Kahe ja enama tehtega tekstulesanded. Nende koostamine ja lahendamine. Suurus kui
|
|
|
mootmise tulemus.
• Pikkuste mootmine. Vanad pikkusuhikud. Millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter,
kilomeeter. Pikkusuhikutevahelised seosed.
• Loigu pikkuse ja objekti umbermoodu mootmine praktilises ulesandes. Massi mootmine.
Vanad massiuhikud. Gramm, kilogramm, tsentner, tonn. Massiuhikutevahelised seosed.
• Mahu mootmine. Vanad mahumoodud. Liiter.
• Vaartuste mootmine. Euro ja sent. Kaibivad rahatahed ja mundid.
• Aja mootmine. Ajauhikud: sekund, minut, tund, oopaev, nadal, kuu, aasta, sajand.
Ajauhikute vahelised seosed. Aja arvutamine kella ja kalendri abil.
• Temperatuuri mootmine. Termomeeter. Mootuhik kraad. Suuruste vordlemine.
• Nimega arvudega arvutamine (peast ja kirjalikult).
Loiming teiste ainetega
Tulenevalt pohitunni ulesehitusest on iga matemaatikatunni osaks liikumismangud, rutmimangud ja
laulud, salmid voi ka pillimang. See loob tiheda seose muusikaopetuse, liikumise ja eesti keelega.
Pohitunni jutustamisosa, kus kolmandas klassis raagitakse Vana Testamendi loomislugusid, seob
matemaatikatunnid religiooniopetuse ja eesti keele oppimisega. Vormijoonistamine, milles kolmandal
kooliaastal tegeldakse geomeetriliste pohivormide keerukate kombinatsioonide joonistamisega toetab
tugevalt ruumilise ja loogilise motlemise arengut. Eurutmilised liikumisharjutused mooda sirg- ja
koverjoont ning erinevaid geomeetrilisi kujundeid toetavad nende geomeetriliste vormide ning nende
osade oppimist; kujundeid labi liikudes tunnetatakse nende komponente, opitakse markama eri
kujundite sarnasusi ja erinevusi ning seoseid tasapinnaliste kujundite vahel. Ainevihiku kujundamisel
loimitakse matemaatika oppimine kunstiopetusega. Samuti ouesoppe tundides, kus tegeletakse
looduslike vormide ja materjalidega. Viimaste tundmaoppimine toetab ka kasitooopetust. Mootmisi ja
kaalumisi kasutatakse praktiliselt lihtsa toiduvalmistamise ja kupsetamise juures. Matemaatika oppimine
seostub tihedalt ka voorkeelte oppimisega, kus mangitakse arvutamisega seotud rollimange, harjutatakse
mootmist.
|
|
|
