 |
Mis riigis te elate, mis maakonnas?
|
|
|
|
Mis on teie postiaadress?
3. Kas teie tänav asub kesk- või äärelinnas?
4. Missugune on tänav, kus te elate?
Mitmendal korrusel on teie korter?
Mitu aastat te elate selles korteris?
7. Missugused asutused (ettevõtted, kauplused) asuvad teie tänavas?
Kus? Kuidas sinna minna? Mis on teie maja ees (taga, kõrval)?
Mis on teie kodulinn?
9. Millised vaatamisväärsused on teie linnas?
Kus asuvad teie linna kultuuriasutused (teatrid, koolid, muuseumid,
kõrgkoolid jne.)?
Kuidas sinna minna (sõita)?
Kus asuvad teie linna kaubanduskeskused (kauplused, turg jne.)?
Kuidas sinna minna (sõita)?
Kus asuvad teie linna keskasutused (linnavalitsus, linnavolikogu,
Politseiprefektuur, polikliinikud jne.)?
Kuidas sinna minna (sõita)?
Vabandage, kuidas saab polikliinikusse?
14. Kus te töötate? Kus teie töökoht asub? Kuidas te lähete tööle,
jalgsi või bussiga? Jutustage!
Jne. (ja nii edasi) - и т.д. (и так далее)
Нудное, но (слава Богу!) короткое послесловие.
Предложенный Вашему вниманию практический курс эстонского языка является плодом любви несчастной его автора к эстонскому языку, которой он в течении пяти лет пытался заразить всех тех горемык, которые соглашались его слушать. Не имея представления о том, как бы ещё извиниться за сей опус перед читателем, автор осмеливается перефразировать народную мудрость: настоящего дурака ни один, даже очень хороший учебник не испортит, а умному и дрянной не повредит.
ПРИЛОЖЕНИЕ 1.
H1. Ma õpi n räägi n Me õpi me räägi me
Sa õpi d räägi d Te õpi te räägi te
Ta õpi b räägi b Nad õpi vad räägi vad
H2. Ma ela n ja tööta n Narvas. Sa õpi d, sa oled õpilane. Ta tööta b, ta on tööline. Me räägi me. Te elate ja töötate Tallinnas. Nad õpivad koolis.
H3.
Ma tõusen pesen riietun võimlen suitsetan
Sa tõused pesed riietud võimled suitsetad
Ta tõuseb peseb riietub võimleb suitsetab
Me tõuseme peseme riietume võimleme suitsetame
Te tõusete pesete riietute võimlete suitsetate
Nad tõusevad pesevad riietuvad võimlevad suitsetavad
|
|
|
Toivo tõuseb ja riietub. Ta ei pese ega (ja ei) võimle. Ta suitsetab.
Andres tõuseb. Ta ei pese ega (ja ei) riietu. Ta võimleb ja suitsetab.
Ma valmistan sööki koristan söön joon puhkan
Sa valmistad sööki koristad sööd jood puhkad
Ta valmistab sööki koristab sööb joob puhkab
Me valmistame sööki koristame sööme joome puhkame
Te valmistate sööki koristate sööte joote puhkate
Nad valmistavad sööki koristavad söövad joovad puhkavad
ei valmista sööki ei korista ei söö ei joo ei puhka
"Tavaliselt ma tõusen ja kohe pesen. Pärast ma võimlen, kuid ei suitseta, sest tavaliselt ma ei suitseta hommikul. Aga pärast ma jälle pesen. Ja riietun. Siis ma valmistan sööki, söön ja joon. Tavaliselt ma ei korista hommikul, ma puhkan."
H4. "Irina on õpilane,Sergei on tööline, aga mina olen pensionär, kuid ma ei puhka.
Hommikul Irina võimleb, Sergei joob kohvi ja haigutab, aga mina ei võimle ega joo kohvi, ma õpin eesti keelt.
Päeval Irina jalutab, Sergei puhkab, aga mina õpin eesti keelt.
Õhtul Irina kuulab muusikat, Sergei vaatab telerit, aga mina olen pensionär, ma õpin eesti keelt."
H5. vihik - vihiku d päev - päeva d pliiats - pliiatsi d
keel - keele d lõbus õpilane - lõbusa d õpilase d töö - töö d
H6. kollased, sinised, punased, rohelised, pruunid, hallid, tumedad, heledad, helerohelised
Vihik on sinine. Vihikud on sinised. Puu on roheline. Puud on rohelised.
H7. Mis see on? - See on põrand.
Mis värvi on põrand? - Põrand on kollane.
Mis need on? - Need on põrandad.
Mis värvi on põrandad? - Põrandad on kollased.
Mis see on? - See on lagi.
Mis värvi on lagi? - Lagi on valge.
Mis need on? - Need on laed.
Mis värvi on laed? - Laed on valged.
Mis see on? - See on laud.
Mis värvi on laud? - Laud on must.
Mis need on? - Need on lauad.
Mis värvi on lauad? - Lauad on mustad.
H8. Leib on värske. Lagi on valge.
Seinad on helesinised. Tööline suitsetab.
Hobused puhkavad.
H10. Kas te olete toas? - Jah, ma olen toas.
Kas toas on laud? - Jah, toas on laud.
Kas laud on ilus või inetu? - Laud on ilus.
Kas laud on vana või uus? - Laud on uus.
Mis värvi on laud? - Laud on pruun.
Kas toas on toolid? - Jah, toas on toolid.
Kas toolid on vanad või uued? - Toolid on uued.
Kas toolid on ilusad või inetud? - Toolid on inetud.
Mis värvi on toolid? - Toolid on kollased.
Kas toas on teler? - Jah, toas on teler.
Kas teler tööta b? - Jah, teler töötab.
Kas film on huvitav või igav? - Film on huvitav.
Kas te õpite? - Jah, ma õpin.
Milline on eesti keel? - Eesti keel on (с Вашего позволения) vana,
ilus ja huvitav.
Kas te olete hea või halb õpilane? - Ma olen hea õpilane.
Milline inimene te olete? - Ma olen virk, tark, huvitav ja lõbus
|
|
|
inimene.
H11. ma mõtlen ma arvan
sa mõtled sa arvad
ta mõtleb ta arvab
me mõtleme me arvame
te mõtlete te arvate
nad mõtlevad nad arvavad
ei mõtle ei arva
H12. Ma võin töötada ja õppida.
Ma armastan võimelda ja sööki valmistada.
Ma tahan tõusta, pesta ja suitsetada.
Ma ei taha süüa ega juua.
Ma pean töötama ja õppima.
Ma ei pea võimlema ega pesema.
Ma hakkan sööki valmistama, suitsetama ja riietuma.
Ma ei hakka sööma ega jooma.
H13. puu le laua le seina le
puu l laua l seina l
puu lt laua lt seina lt
ilusa le vihiku le vana le pruuni le kapi le
ilusa l vihiku l vana l pruuni l kapi l
ilusa lt vihiku lt vana lt pruuni lt kapi lt
H14. Ma istun tooli le. Ma lähen töö le.
Ma istun tooli l. Ta on töö l.
Ma tõusen tooli lt. Nad lähevad töö lt.
H15. vihiku sse raamatu sse puu sse
vihiku s raamatu s puu s
vihiku st raamatu st puu st
H16. Sa oled pargi s. Te olete kooli s.
Ta läheb pargi st. Nad lähevad kooli st.
H18. Pliiats on vihiku l. Tuba on korteri s.
Vihik on karbi s. Korter on maja s.
Karp on tooli l. Maja on Narva s.
Tool on laua l. Narva on Eesti s.
Laud on toa s. Eesti on Euroopa s.
H19.
1. Mis on väike? 2. Milline on Tallinn?
Milline on Eesti? Kas Tallinn on vana linn?
Kas Eesti on väike? Mis on ilus?
3. Kas ma olen narvalane?
Kes on narvalane?
Kes ma olen?
H21. Ta käib kinos. Me käime kaupluses. Nad käivad koolis.
(Ma) käin teatris harva. Me käime kohvikus hommikul.
Nad käivad turul tihti. Te käite baaris päeval.
Ma käin staadionil harva. Ma käin restoranis õhtul.
H22.
Poja (2) pliiats. Laisa (2) inimese (2) tuba.
Maja (2) nurk. Vana (2) lifti (2) inetu uks.
Lõbusa (2) õpilase (2) vihik. Virga (2) töölise (2) kalender.
H23. Ma lähen vabriku sse.
Ma ei tööta tehase s.
Ma töötan vabriku s.
Ma sõidan tehase sse.
Ma ei tööta vabriku s.
Ma töötan tehase s.
Ma olen peatuse s.
H24.
sõitma,sõita võtma,võtta armastama,armastada
ma sõidan võtan armastan
sa sõidad võtad armastad
ta sõidab võtab armastab
me sõidame võtame armastame
te sõidate võtate armastate
nad sõidavad võtavad armastavad
ei sõida ei võta ei armasta
sööma,süüa minema,minna jooma,juua olema,olla
ma söön lähen joon olen
sa söön lähed jood oled
ta sööb läheb joob on
me sööme läheme joome oleme
te sööte lähete joote olete
nad söövad lähevad joovad on
ei söö ei lähe ei joo ei ole
H25. Jah, Narvas on vene kirik.
See kirik on vana.
See kirik on ilus.
Kirik on kesklinnas.
See kirik asub Bastrakovi tänaval.
Kirik on kõrge.
Jah, Narvas on Peetri väljak.
Peetri väljak on suur ja ilus.
See väljak on kesklinnas.
Jah, Narvas on Tallinna maantee.
See maantee on pikk.
Tallinna maantee on puhas.
H27. Toivo on eestlane.
Ta elab Eesti pealinnas Tallinnas.
Toivo elab kõrges ilusas majas.
Ta elab Vene tänaval.
Toivo töötab koolis.
Ta on vene keele õpetaja.
Õpilased kuulavad, loevad ja kirjutavad.
Toivo õpetab.
Toivo on lõbus ja tark inimene.
H28. Ma olen sünnitusmaja ees.
|
|
|
Sünnitusmaja asub lasteaia ees.
Lasteaed asub kooli ees.
Kool asub ülikooli ees.
Sa oled tehnikumi lähedal.
Tehnikum asub raamatukogu lähedal.
Raamatukogu asub instituudi lähedal.
Instituut asub tehase lähedal.
Ta on restorani juures.
Restoran asub kohviku juures.
Kohvik asub kioski juures.
Kiosk asub kainestusmaja juures.
Ta on apteegi vastas.
Apteek asub polikliiniku vastas.
Polikliinik asub haigla vastas.
Haigla asub surnukuuri vastas.
Me oleme ristmiku kõrval.
Ristmik asub silla kõrval.
Sild asub vaksali kõrval.
Vaksal asub raudtee kõrval.
Te olete järve taga.
Järv asub jõe taga.
Jõgi asub linna taga.
Linn asub piiri taga.
Nad on kooli ja tänava vahel.
Tänav asub staadioni ja prefektuuri vahel.
Prefektuur asub kohtu ja vangla vahel.
Vangla asub kiriku ja kalmistu vahel.
H29. Ma elan Narvas (Rakveres, Kohtla-Järve l, Sillamäe l)
Jah, muidugi,.................... on raudteejaam.
Raudteejaam asub silla juures turu vastas kiriku taga.
.................... on muusikakool.
Muusikakool asub polikliiniku ja staadioni vahel prefektuuri lähedal.
..................... on raamatukauplus.
Raamatukauplus asub panga vastas lasteaia taga kohviku kõrval.
.................... on kirik.
Kirik asub tehase ja raudteejaama vahel polikliiniku taga.
H30.
raamatu rahvuse peatuse
õpilase hoone lühikese
tumeda nurga silla
lae tänava panga
inetu vabriku õpetaja
targa kõrge kiriku
toa turu pargi
õe kaupluse poja
akna lasteaia leiva
korteri halli laua
H31. Minu ees ç Tema ees
Sinu ees ç Meie vahel
Tema ees ç Nende ees
Tema taga ç Nende vahel
H32.
ç See on teie tuba.
See on sinu maja. ç See on minu laud.
See on nende korter. ç See on tema ämber.
H33. Minu perekonnanimi on Ivanova.
Tema nimi on Ivan.
Tema perekonnanimi on Tsonkin.
Minu nimi on (Andrei).
Minu perekonnanimi on (Sidorov).
Minu sõbra nimi on (Ain).
Minu sõbra perekonnanimi on (Kukk).
Ta on.......................,.................... ja.................... inimene.
Minu naabri nimi on (Lauri).
Minu naabri perekonnanimi on (Hämälainen).
Minu naaber on (soomlane).
Ta on....................,.................... ja.................... inimene.
Minu ülemuse nimi on (Suliko).
Minu ülemuse perekonnanimi on (Tsuladze).
Ta on (grusiin).
Minu ülemus on....................,.................... ja....................
inimene.
H34.
See riksa on sinu oma.
See on tema elevant. See elevant on tema oma.
Need on meie paadid. Need paadid on meie omad.
See on teie vanker. See vanker on teie oma.
Need on nende autod. Need autod on nende omad.
H36. Minu - mul - mulle - minu - minu
Ma - mulle - meie (èëè minu)
Minu (èëè meie) - ma - ma
Mul - ma
Mul - minu
Ma - ma - mulle - ma
H37. Mulle meeldib (ei meeldi) eesti keel.
Mulle meeldib (ei meeldi) see raamat.
Veel meeldib mulle (vene keel).
Mulle meeldib (ei meeldi) lugeda.
Mulle meeldib (ei meeldi) õppida.
Veel meeldib mulle (võimelda, mõtelda,...).
Mulle meeldib (ei meeldi) olla narvalane.
Mulle meeldib (ei meeldi) Narva.
Mulle meeldib kõik.
H38. Mul on perekond.
Mul on hea sõber.
Mul on huvitav töö.
Mul on hobi.
Ma olen õnnelik inimene.
|
|
|
H39. bussipeatuse lähedal baari juures
lasteaia kõrval kaupluse ja kioski vahel
hotelli taga kino ees
H40. 37 - kolmkümmend seitse
98 - üheksakümmend kaheksa
113 - sada kolmteist
206 - kakssada kuus
471 - nelisada seitsekümmend üks
819 - kaheksasada üheksateist
1430 - tuhat nelisada kolmkümmend
3015 - kolm tuhat viisteist
172000 - sada seitsekümmend kaks tuhat
H41. kakskümmend neli maja
viis korrust
kolm korterit
üks uks
üks inimene
kaks lukku
kolmsada kuuskümmend inimest
seitsesada kakskümmend lukku
H42. kuusteist pruuni lauda
kolmkümmend kolm kollast tooli
kaksteist valget lampi
kakskümmend kaheksa õpilast
viis-kuus ilusat pliiatsit
kolm-neli rohelist vihikut
H43. Musta ç nurka
pruuni ç parki
halba ç silda
virka ç poega
vaasi ç venda
H44. viisteist panka
kakskümmend neli ruumi
üheksa kappi
kaheksakümmend seitse seifi
kolmteist krooni
Kroonis on sada senti.
H45. Minu majal on üheksa korrust.
Minu majas on kaks trepikoda.
Igal korrusel on neli korterit.
Trepikojas on vähemalt kolmkümmend kuus postkasti.
H46. Minutis on kuuskümmend sekundit.
Tunnis on kuuskümmend minutit.
Jah, ma töötan.
Ma töötan kaheksa tundi päevas.
Ma töötan viis päeva nädalas.
Kuus on neli nädalat.
Aastas on kaksteist kuud.
Ma elan Eestis............................. aastat.
Minu tööstaaz on............................. aastat.
H47. Jah, ma armastan vaadata telerit.
Ma vaatan telerit seitse tundi päevas.
Jah, mulle meeldib õppida eesti keelt.
Ma õpin eesti keelt seitseteist minutit päevas.
Jah, ma armastan oma last.
Ma kasvatan oma last nelikümmend sekundit päevas.
H48. Ma olen kakskümmend neli aastat vana.
Ma olen kolmkümmend seitse aastat vana.
Ma olen nelikümmend üheksa aastat vana.
Tartu ülikool on kolmsada kuuskümmend kaks aastat vana.
(1994.aastal)
Teater "Vanemuine" on kaheksakümmend kaheksa aastat vana.
Eesti Vabariik on seitsekümmend kuus aastat vana.
H50. sajal vihikul ç kaheksateistkümnes toas
seitsmekümnes karbis ç kuueteistkümnes korteris
viiekümnel toolil ç kolmeteistkümnes majas
kahekümnel laual ç neljal tänaval
H51. Kahe tänava ristmik.
Nelja maja seinad.
Seitsme korteri uksed.
Kaheksa sõbra rõõm.
Neljakümne perekonna mure.
Üheteistkümne aasta sündmused.
H52. 1. Neliteist õpilast on õpetaja ees.
2. Õpetaja on neljateistkümne õpilase ees.
1. Kolm kappi on akna juures.
2. Aken on kolme kapi juures.
1. Seitseteist restorani on apteegi vastas.
2. Apteek on seitsmeteistkümne restorani vastas.
1. Kolmkümmend kauplust on ristmiku kõrval.
2. Ristmik on kolmekümne kaupluse kõrval.
1. Üheksa panka on pargi taga.
2. Park on üheksa panga taga.
1. Kuus lasteaeda on hotelli ja kohviku vahel.
2. Hotell ja kohvik on kuue lasteaia vahel.
H54. Seitsmekümnes aasta, Narva.
Üheteistkümnes keskkool.
Üheksas klass.
Esimene armastus.
Kaheksakümnes aasta, Leningrad.
Teine Meditsiiniinstituut.
Kuues kursus.
Kolmas laps.
Üheksakümnes aasta, Narva.
Neljas mees.
Viies perekonnanimi.
H56.
1240. - tuhande kahesaja neljakümnes aasta
1525 - tuhande viiesaja kahekümne viies aasta
1739. - tuhande seitsmesaja kolmekümne üheksas aasta
1816. - tuhande kaheksasaja kuueteistkümnes aasta
1906. - tuhande üheksasaja kuues aasta
1918. - tuhande üheksasaja kaheksateistkümnes aasta
1991. - tuhande üheksasaja üheksakümne esimene aasta.
H57. Jaanuar on esimene kuu aastas.
Jaanuar on teine talvekuu.
Täna on kahekümne seitsmes jaanuar.
Veebruar on teine kuu aastas.
Veebruar on kolmas talvekuu.
Täna on kahekümne neljas veebruar.
Täna on kahekümne teine märts.
Täna on kolmekümnes aprill.
Täna on kolmekümne esimene mai.
Täna on kahekümne kolmas juuni.
Täna on kahekümne neljas juuli.
Täna on kahekümne üheksas august.
|
|
|
Täna on kahekümne viies september.
Täna on kahekümne kaheksas oktoober.
Täna on kahekümne kuues november.
H58. Vesi on igas kolmandas viinapudelis.
Puhtad kardinad on ainult üheksandal aknal.
Köök on teisel korrusel.
Kohv on kuuendas ämbris.
Supp on ka kuuendas ämbris.
Kass magab tavaliselt esimesel pliidil, pannil.
H59. Iseseisvuspäev on kahekümne neljandal veebruaril.
Kevadpüha on esimesel mail.
Võidupüha on kahekümne kolmandal juunil.
Jaanipäev on kahekümne neljandal juunil.
Jõulud on kahekümne viiendal ja kahekümne kuuendal detsembril.
H60. sinist rahvust kuldset
väikest peatust õudset
H62. Mul on kaks last(3).
Minu poeg õpib üheteistkümnendas koolis.
Neljandas klassis.
See kool asub
kaupluse "Pähklimäe" vastas
autobaasi taga
lasteaia juures.
Minu tütar õpib esimeses koolis.
Kaheteistkümnendas klassis.
See kool asub
politseiprefektuuri lähedal
muusikakooli ja staadioni vahel
keelekeskuse kõrval.
H63. Kirikust ristmikuni.
Sillast peatuseni.
Aknast lauani.
Kaheksast viieni.
Aprillist septembrini.
Võidupühast iseseisvuspäevani.
Esmaspäevast reedeni.
H64. Ma jalutan tütrega.
Minu tütar jalutab sõbraga.
Tütre sõber jalutab kassiga.
Ma sõidan tööle trammiga.
Minu ülemus sõidab koju taksoga.
Minu poeg sõidab kooli trollibussiga.
Toivo sõidab Narva(4)rongiga.
H65.
Ma elan Tallinnas Pärnu maanteel kesklinnas. Minu maja asub üheksateistkümnenda(2) keskkooli(2) juures. Minu maja(2)taga on bassein.
Ma töötan väikeses kaupluses keskturu(2)lähedal. See kauplus asub kaugel minu majast. Sellepärast ma pean sõitma tööle trammiga või bussiga. Kuidas?
Ma väljun majast ja lähen trammi(2)number neli peatusesse. See peatus asub kino(2)"Kosmos" ees. Ma istun trammi(2)ja sõidan viis peatust(3).
H66. Minu pojale meeldib väga Tallinna loomaaed, sellepärast jalutan ma koos pojaga seal suvel igal laupäeval. Pärast sõidame me tavaliselt randa(4).
Me istume trollibussi(4)ja sõidame üksteist peatust(3)kaubamajani. Kaubamaja(2)vastas on teenindusmaja. Selle(2)taga asub bussi(2)number viis peatus. Me istume bussi(4)ja sõidame seitse või kaheksa peatust(3). Väljume püha Brigita kloostri(2)lähedal. See on väga ilus koht!
H67. Ma töötan teisipäevast laupäevani. Sellepärast turule sõidan tavaliselt pühapäeva hommikul.
Bussipeatus asub minu maja kõrval, kaupluse "Pähkel" lähedal. Ma istun kaheksandasse bussi(4)ja sõidan umbes kümme peatust. Ma olen kohal.
H68. Ma elan Narva-Jõesuus, aga minu tütar elab Tallinnas.
Narva-Jõesuust Narva sõidan ma bussiga number kolmkümmend üks raudteejaamani. Seal istun ma rongi. Aga Tallinnas Balti jaamas võtan ma takso, sest minu tütar elab äärelinnas - Lasnamäel. See on kaugel, aga mul on väga rasked kotid.
H69. JOOKSE! KOO! USU! LAULA! LEIA! KINGI!
H70. ISTUGE! AIDAKE! TÕLKIGE! ÜTELGE! OSAKE! VÄLJUGE! OODAKE!
H71. Minge trammipeatusesse!
Istuge trammi(4)number neli!
Sõitke viis peatust(3)!
Väljuge kino(2)"Eha" vastas!
H72. Sõitke trollibussiga kaubamajani!
Seal istuge bussi(4)number viis!
Väljuge Pirital, kohe silla(2)taga!
H73. Sõitke Narva raudteejaamani bussiga number kolmkümmend üks!
Seal istuge Moskva rongi!
Aga Tallinnas võtke takso!
H75. Mööda Raekoja väljakut.
Piki ilusat teed.
Mööda Kangelaste prospekti.
Piki rohelist puiesteed.
Mööda uut silda.
Piki vana kaldapealset.
H76. Te lähete tehasest mööda.
Sa sõidad lasteaiast mööda.
Ma lähen staadionist mööda.
Ta sõidab restoranist mööda.
H77. Ma sõidan üle silla.
Ta sõidab läbi metsa.
Me läheme läbi pargi.
Nad lähevad üle tee.
H79. Väljuge raamatukogust
pöörake vasakule ja
minge kauplusest "Dünamo" mööda
mööda Malmi tänavat
linnavalitsuse hooneni!
Seal minge üle väljaku
ja minge Tallinna
maantee poole!
Elumaja juures
pöörake paremale ja
minge otse Tuleviku tänavani!
Minge üle selle tänava -
- ja te olete kohal!
H80. Sõitke bussiga turuhooneni,
seal väljuge ja minge
teatri "Vanemuine" poole!
Teatri taga pöörake paremale!
Minge ülikooli raamatukogust
mööda Tiigi tänavani ja
pöörake vasakule! Pärast
minge umbes 400 meetrit,
spordisaalist "Kalev" ja pargist mööda!
Ühiselamu asub kohe
väikese tiigi taga.
ПРИЛОЖЕНИЕ 2.1.
SILBITAMISE REEGLID.
ДЕЛЕНИЕ ПО СЛОГАМ.
1. Двойная гласная (P UU, R AA -MAT, T ÖÖ -LI-NE), а также дифтонг * (H EA, K AI -NE, M UI -DU-GI), всегда являются составляющими одного слога.
2. Согласная между двумя гласными относится к последующему слогу:
TA- V A- L I- N E, SI- N I- N E, KAI- N E.
3. Согласная между согласной и гласной относится к последующему слогу:
VAL- G E, ÄM- B ER, KAR- D IN.
* Дифтонги.
Эстонский язык характеризуется множеством дифтонгов. В литературном языке в качестве первого компонента дифтонга встречаются все гласные, кроме Ü вторым компонентом служат A, E, I, O, U.
| a | e | i | o | u | |
| a | - | ae | ai | ao | au |
| e | ea | - | ei | eo | (eu) |
| i | - | - | - | - | iu |
| o | oa | oe | oi | - | (ou) |
| u | - | - | ui | - | - |
| õ | õa | õe | õi | õo | õu |
| ä | - | äe | äi | äo | - |
| ö | öa | öe | öi | - | - |
| ü | - | - | üi | - | - |
Дифтонги eu и ou
свойственны иност -
ранным словам.
* Kasutatud tabelit ja saateteksti J.Õispuu õpikust "Грамматика эстонского языка".
ПРИЛОЖЕНИЕ 2.2.
|
|
|
