 |
I kooliaste. Juhtmotiivid. Oppesisu. Loiming teiste ainetega
|
|
|
|
I kooliaste
Juhtmotiivid
• Elav, ilus, motestatud keelekasutus, suulise ja kirjaliku kone arendamine.
• Uhine retsiteerimine, laulu- ja ringmangud (sh folkloorsed mangudlaulud), nn. keelevaanajad,
koordinatsiooniharjutused, naidendid kui keele- ja valjendusoskuse arendajad.
•Selge valjendusoskus koolis ja koolivalises suhtluses. Sisemise aktiivsusega kuulamine. Kuuldu
pohjal elavate kujutluspiltide loomine. Jutustava osa sisu kaudu toimub malu arendamine:
pohitunni jutustavas osas kuuldut palub opetaja lastel jargmisel paeval meenutada.
•Alates esimesest klassist harjutavad lapsed omaloominguliste, sundmusi kajastavate ja
otstarbeliste luhitekstide kirjutamist: sunnipaevaonnitlused, teated koju, kutsed. Harjutatakse
lause tunnetust, teksti paigutamist, arakirja tahvlilt, enda kirjutatu esitlemist.
•Kirjatoodes vaartustatakse eelkoige sisu ja puutakse sailitada loomis- ja kirjutamisroomu.
•Opitu omandatakse tehes tahelepanekuid umbritsevast ning keelest, toetudes opetaja
autoriteedile. Harjutamise kaigus joutakse moiste sisuni ja sonastatakse reegel.
•Rikastatakse opilase keelekasutust ja antakse edasi kultuuritraditsioone labi eesti ja
valiskirjanike loomingu, kirjanduse eri liikide ja ž anrite ning vabalugemise kaudu. Tekste
valitakse naiteks jargmiste kirjanike loomingust: Julius Oro, Ernst Enno, Feliks Kotta, Ellen Niit,
Eno Raud, Aino Pervik, Heljo
Mand, Jaan Rannap, Iko Maran, Lehte Hainsalu, Leelo Tungal, Astrid Reinla,
Andrus Kivirahk, Henno Kao voi teised; Astrid Lindgren, Tove Jansson, vennad Grimmid,
Hannu Makela, Charles Perrault, Joel Chandler Harris, Elwin Brooks White, Annie M. G.
Schmidt, Eduard Uspenski voi teised.
1. klass
Oppetegevused:
• Tahelepanelik kuulamine (heli, sona, lause, pikema teksti) ja kuuldu pohjal ulesande
taitmine; kuuldu pohjal joonistamine.
• Vestlemine igapaevastel teemadel, loodus- ja koduloolistel teemadel; kaaslase
arakuulamine.
• Pikema teksti voi jutustuse oma sonadega umberjutustamine (nt muinasjutt);
• Kirjaharjutuste tegemine, joonistahtedes kirjutamine nii kuuldu pohjal kui ka arakirja
tehes.
• Joonistahtedega kirjutatud tekstide lugemine.
• Joukohase lastekirjanduse lugemine uhiselt ja osaliselt iseseisvalt (soovituslikult 3-4
raamatut oppeaastas).
• Luuletuste (tempo, haaletugevus, intonatsioon) ja luhikeste naidendite esitamine,
esinemine nii uksi kui ka grupiga
• Haalikute asukoha ja jarjekorra maaramine sonas, taishaalikupikkuse maaramine; sonade
leidmine ja maaramine lauses ja lausete moistmine tekstis; esmaste kirjavahemarkide
teadvustamine erinevates lausetuupides;
• Keelerutmi tajumine kehalistes harjutustes, liikumises;
emakeele tunnetamine lauludes, luules, rutmisalmides-mangudes jm
• Ainevihiku koostamine.
Oppesisu
Keel oma loomulikes, traditsioonilistes avaldumisvormides: jutud ja muinasjutud, rahvajutud, laulud,
|
|
|
mangud, laulumangud, luuletused ja salmid, moistatused, vanasonad, korrektne konekeel.
Artikulatsiooniharjutused. Ruumitunnetusharjutused. Kuulamisharjutused.
Uhisretsitatsioonid.
Rutmiline, kehalist tegevust kaasav rohulis-rutmiline silbitamine. Tais- ja kaashaalikud, joonistahed ja
tahestik.
Aabits (opilase kujundatud ainevihik). Kirjaharjutused, kirjaeelharjutused, joonistahtede kirjutamine
(arakiri tahvlilt).
Teksti paigutus.
Sonavahe, lause lopp, punkt. Onnitlus, kutse, teade.
Opilane teeb umberjutustust kuuldud jutust, jutustab oma elust.
Opetaja ja kaaslase kuulamine, suulise juhendi jargi toimimine.
Opetaja jutustuse ja ettelugemise kuulamine.
Sonavara arendamine, aktiivse sonavara laiendamine.
Hinnatud eesti ja valismaiste lastekirjanike teoste lugemine.
Loiming teiste ainetega
Eesti keel loimub 1. klassis koigi seal opetatavate oppeainetega:
• matemaatikas koostavad opilased suulisi matemaatilisi jutukesi;
• liikumismangudes kasutatakse rutmilist retsiteerimist;
• vormijoonistamises tehakse kirja eelharjutusi, samuti saadab mitmeid vorme rutmiline
kone;
• maalimises kuulatakse varvilugusid ning kujutatakse varvielamusi;
• joonistused valmivad enamasti kuuldud muinasjuttude ainetel;
• voorkeeli opitakse matkides, arendades sel moel keeletunnetust;
• kasitoos arendatav peenmotoorika tuleb kasuks kirjutamisvilumusele
• Toojuhiste moistmine on vajalik koigis oppeainetes.
2. klass
• umberjutustuste tegemine, nende pohjal joonistamine, jutu jatkamine;
• erinevate juttude, sh valmide, tahtpaevadega seotud puhakute lugude kasitlemine, mis
aitavad kasvatada lapse kaitumis- ja moraalitunnetust;
• oma kogemusest ja elust jutustamine;
• kaasopilaste ja opetaja kuulamine vestlustes voi uhises tegevuses;
• kuuldud ja loetud tekstide pohjal kusimustele vastamine ja kusimuste esitamine;
• suurte ja vaikeste trukitahtede ehk raamatutahtede oppimine - kirjutamine, lugemine;
• arakirja tegemine tahvlilt, erineva sisu ja pikkusega jutukeste kirjutamine iseseisvalt;
• erinevate tekstide kirjutamine iseseisvalt, harjutustes, kus laps hoiab rea- ja sonavahet,
kirjutab lause alguse ja isiku- ning kohanimed suure algustahega;
• haalikupikkuse maaramine ning vastavate tahtede valimine (taishaalik, suluta kaashaalik:
luhike-uks taht, pikk ja ulipikk – kaks tahte);
• haalikupikkuse maaramine mangudes ja erinevates harjutustes (suluga kaashaaliku
pikkuse maaramine ja oige tahe valik kirjutamisel);
• tekstide lugemine - lapse enda kirjutatud jutud, arakirjatekstid, eakohane lastekirjandus
(3-4 raamatut oppeaastas);
• luuletuste, tekstikatkete, naidendi rolli esitamine (haale tugevuse kohandamine vastavalt
olukorrale) nii uksinda kui ka koos klassiga;
• ainevihiku koostamine – teksti korrektne paigutus paberil ning nouetekohane
vormistamine;
|
|
|
