 |
Oppetegevused. Loiming. Oppesisu. voi puuavad raakida. Olukord, kus uute sonade oppimine on otseselt vajalik olukordade moistmiseks,
|
|
|
|
Oppetegevused
Jatkuvalt on esmatahtis rikkaliku suulise sonavara vahendamine koos keeleomaste haalikute, rohkude ja
rutmidega. Opetaja jaab kogu tunniks voorkeele raakijaks. Pingutus, mida lapsed teevad, et tolkimata
voorkeelset teksti moista, kasvatab neis ka sallivust teiste vastu, kes lapse enda emakeelt uldse ei oska
voi puuavad raakida. Olukord, kus uute sonade oppimine on otseselt vajalik olukordade moistmiseks,
innustab lapsi keelt oppima. Ka opetab antud olukord oma oskusi adekvaatselt hindama ning sellest
jareldusi tegema. Koos kasvava sonavaraga muutuvad lapsed aktiivsemateks keelekasutajateks. Tekib
voimalus ise vabalt suhelda, ise tuttavaid sonu valides ja kombineerides. Sonavara ja konelemisjulguse
kasvades hakatakse tundides tegema lihtsaid paaristoid ning ruhmatoid. Laste kasvav sonavara
voimaldab juba etendada stseeni, nukuetendust voi kavandada ise mangu.
Malu tugevdatakse rutmiliste tegevustega. Uusi sonu opitakse esmalt salmides voi rutmimangudes,
seejarel alles voetakse kasutusele vestluses. Jatkuvalt mangitakse laulumange ja sormemange. Opetaja
vahendab lastele voorast kultuuri labi oma jutustuste, aga ka labi selle maa kirjanduse. Peamiseks
oppekirjanduseks on siiski lihtsad laulud ja salmid. Opetaja saab, lahtudes laste hetke sonavarast, teha
umberjutustusi vaga erinevatest lugudest. Lugude kuulamine, kusimuste esitamine ja neile vastamine
kujundavad aktiivse kuulamise ja teksti moistmise oskust. Samuti saab kuuldut joonistada ning
joonistatut kirjeldada (opitud sonavara piires).
Loiming
Voorkeeles opitu loimub emakeeles omandatuga (nt tahestiku oppimine, jutustuste aktiivse kuulamise ja
kusimuste esitamise oskus, kirjeldamine). Voorkeeleoppes kasutatakse pentatoonilisi laule nagu
muusikaopetuseski. Kehalise kasvatusega loimub orienteerumissonade oppimine (otse, paremale,
vasakule, ules, alla) ja liikumis-ning seiklusmange saab mangida ka voorkeeles.
Kunstiopetusega seob voorkeeli kuuldud jutustuste pohjal piltide maalimine ning juhendatud
joonistamine. Loodusopetuse ja kodulooga loimub voorkeeleopetus, kuna oppekaikudel nahtut ja kogetut
saab kirjeldada ka voorkeeles. Nagu emakeeleski, on 2.
klassi jutustav aines seotud loomadega, seegi seondub loodusopetusega.
3. klass
Oppesisu
Tunni algus- ja lopusalm. Enese ja kaaslaste tutvustus. Kodukoht Eesti: riik, pealinn, rahvused.
Oppimine ja too. Kool ja sobrad. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud
vahendid. Ametid. Inimeste ja loomade elupaigad. Liiklusvahendid. Toiduained. Kellaajad. Lihtsamad
mootuhikud. Jargarvud 1-10. Lemmiktegevused ja eelistused. Tahestik.
Oppetegevused
Sonavara oppimine toimub igapaevaste esemete ja tegevuste kaudu, kusjuures opetaja jaab kogu tunniks
voorkeele raakijaks. Uusi sonu opitakse esmalt salmides voi rutmimangudes, seejarel alles voetakse
kasutusele vestluses. Omandatud sonavara piires saavad lapsed opetajaga vestelda, naiteks erinevate
|
|
|
rahvaste kommete voi looduse ule. Igapaevaste tegevuste ja asjadega seonduv sonavara toetab laste
oskusi etendada igapaevaseid suhtlusolukordi, vestelda oma tegevustest jms. Arendatakse oskust saada
aru voorkeelsetest korraldustest. Koos kasvava sonavaraga muutuvad lapsed aina aktiivsemateks
keelekasutajateks. Lapsed suudavad omavahel voorkeeles suhelda. Arendatakse vestlusoskust 1. ja 2.
klassis opitu baasil. Sonavara ja konelemisjulguse kasvades suureneb ka ruhmatoode osakaal tundides.
Nii hakatakse mangima rollimange (poeskaik, postiljoni saabumine, vanad ametid) ja harjutatakse
dialooge. Luuletuste ja rutmiliste harjutuste abil opitakse ka lihtsamaid grammatilisi struktuure.
Opetaja vahendab lastele voorast kultuuri labi oma jutustuste, aga ka labi selle maa kirjanduse. Suulisele
toole lisandub 3. klassis keeleomane taheopetus (taheaabitsa koostamine), millega kaasnevad lihtsad
kirjaharjutused. Vene keele taheopetus vajab rohkem aega. Tavaliselt toimub see 3. klassis. Opetaja
valikul voib harjutada suvendatult trukitahti ning jatta kirjatahed 4. klassi teemaks. Harjutatakse arakirja
tahvlilt. Loetakse algul omakirjutatud teksti, mangitakse lugemist sisaldavaid sonamange, tehakse
lugemisharjutusi valjult lugedes ning teksti kohta kusimustele vastates.
Loiming
Jatkuvalt loimub voorkeeleopetus emakeele ja kirjandusega, muusikaopetuse, kunstiopetuse, kehalise
kasvatuse, loodus- ja sotsiaalainetega. Uhiskonnaopetusega loimub Eesti kasitlemine – riik, pealinn,
rahvused. Vanade ametite kasitlemine voorkeeletundides sobivate salmide abil loimub kodulooga.
Rollimangud ja dialoogid seostuvad ka matemaatikaga (kellaajad, mootuhikud, arvutamine poeskaigul
jne).
|
|
|
