 |
I kooliaste. Opieesmargid. Oppetegevused. Oppesisu. Loiming teiste ainetega. • saab aru opitud reeglitest ning oskab neid taita;
|
|
|
|
I kooliaste
Opieesmargid
I kooliastme lopuks opilane:
• tunneb roomu matemaatikaga tegelemisest;
• saab aru opitud reeglitest ning oskab neid taita;
• loeb, moistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;
• naeb matemaatikat umbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude voi geomeetriliste
• kujundite abil;
• oskab loendada umbritsevaid esemeid, neid liigitada ning vorrelda uhe voi kahe tunnuse
• alusel;
• tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;
• tunneb huvi umbritseva vastu, tahab oppida;
• hoiab korda, kaitub teisi arvestavalt, moistes, et see on oluline osa tookultuurist.
Juhtmotiivid I kooliastmes
Algastmes elab laps matemaatikasse sisse kogu oma labielamisvoimega. Maailm on lapse jaoks tervik ja
matemaatikaopetus arvestab seda, liikudes tervikult osadeni. Lahtudes 1-st kui tervikust, saadakse
kvalitatiivsel teel koik teised arvud 1 -10-ni. Arv on midagi, mis esineb tervikus paljususena. Arvude
kirjutamist voib alustada rooma numbritega, mis on vahem abstraktsed kui araabia numbrid.
Matemaatilised moisted moodustuvad seoses konkreetse tajumusega. Seetottu lahtutakse opetamisel
lapsele tuttavast, asjadest, millel on lapse jaoks tahendus. Marksonadeks on elamus, pildilisus, liikumine.
Erinevate liikumisvormide labi ning koordinatsiooniharjutustega muutub arvutamine algklassides
sisemiselt omaseks tegevuseks. Kvantitatiivsete arvukujutlustega vabalt umberkaimise harjutamiseks
kasutatakse rutmi. Selle naiteks on erinevad, peenmotoorikat voi kogu keha liikumist haaravad
loendamisrutmid. Rutmilis-liigutuslikult opitakse alguses ka korrutustabeli ridu.
Geomeetriateemasid kasitletakse esimeses kooliastmes vormijoonistamises, mis on matemaatikat toetav
oppeaine.
1. klass
Oppetegevused
• Peen- ja jamemotoorika harjutused, rutmi- ja koordinatsiooniharjutused, ruumis
orienteerumine.
• Arvude tajumine – harjutused erinevatele meeltele. Loendamine.
• Malu arendamine.
• Rooma numbrite, araabia numbrite kirjutamine.
• Peastarvutamine, analuutiliselt ja sunteetiliselt harjutatud arvutustehete kirjapanek.
• Opetaja jutustatud arvutamisloo kuulamine, kujutluspildi loomine, lahenduse otsimine,
uhine ulesande vormistamine vihikusse.
• Erinevate abivahenditega arvutamine, matemaatilised mangud. Liikumisharjutused
geomeetriliste kujundite oppimisel, peegeldusharjutused. Vormijoonistamine.
Oppesisu
• Arvud. Arvude olemus. Arv 0.
• Rooma numbrid. Araabia numbrid. Arvude ehitus kumnendsusteemis. Uhe- ja
mitmekohalised arvud.
• Arvude rida 1-110. Loendamine. Jargarvud.
• Hulkade vordlemine. Seosed: suurem, vaiksem, vordne. Nelja pohitehte olemus.
Tehtemargid. Vordus.
• Liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine 20 piires. Peastarvutamine.
• Liitmistabel.
• Korrutustabel rutmilise reana ( 1 – 5, 9 ja 10). Paarisarvud ja paaritud arvud.
|
|
|
• Uhetehteliste tekstulesannete pildiline ja suuline koostamine ja lahendamine. Punkt, sirge,
kaar, ring.
• Vormijoonistamine: sirgetest ja koveratest moodustuvad vormid ja kujundid (kolmnurk,
nelinurk, ruut, ristkulik, viisnurk, kuusnurk, risttahukas, kuup, kera, koonus, puramiid,
silinder).
• Loodusest ja igapaevasest keskkonnast geomeetriliste vormide otsimine ja vordlemine
ning ruhmitamine ja kirjeldamine, osadeks votmine ja neist uute kombineerimine.
Loiming teiste ainetega
Tulenevalt pohitunni ulesehitusest on iga matemaatikatunni osaks liikumismangud, rutmiharjutused ja
laulud, salmid voi ka pillimang. See loob tiheda seose muusikaopetuse, liikumise ja eesti keelega.
Pohitunni jutustamisosa, kus esimeses klassis raagitakse muinasjutte, seob matemaatikatunnid
religiooniopetuse ja eesti keele oppimisega. Vormijoonistamises opitakse tundma ja joonistatakse vaba
kaega geomeetrilisi pohivorme. Matemaatika oppimine seostub tihedalt ka voorkeelte oppimisega, kuna
numbrid opitakse selgeks ka voorkeeltes ning loendamissalmid on omal kohal igas keeles. Eurutmilised
liikumisharjutused mooda sirg- ja koverjoont ning erinevaid geomeetrilisi kujundeid toetavad nende
geomeetriliste vormide ning nende osade oppimist matemaatikatunnis. Samuti on need tegevused
kasulikud ruumilise motlemise arendamisel. Ainevihiku kujundamisel loimitakse matemaatika oppimine
ka kunstiopetusega. Samuti ouesoppe tundides, kus tegeletakse looduslike vormide ja materjalidega.
Viimaste kasutamine toetab ka kasitooopetust.
2. klass
Oppetegevused
• Peenmotoorika ja liikumisharjutused, rutmi- ja koordinatsiooniharjutused, ruumis
orienteerumine.
• Malu treenimine.
• Peastarvutamine. Ahelulesanded. Kombineeritud ulesanded. Arvude omaduste vaatlev
tundmaoppimine.
• Tekstulesannete lahendamine. Teksti lugemine, moistmine, kusimuse esitamine.
Matemaatilised mangud.
|
|
|
